Riigi õigusabi koduleht - leia endale sobiv advokaat sind aitama!
Riigi õigusabi on isikule õigusteenuse osutamine riigi kulul, kus isik võib saada riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud või kohustusega ühekordse maksena või osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi seisneb selles, et õigusmenetluses (kriminaalmenetlus, väärteomenetlus, tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus, haldusmenetlus, täitemenetlus), milles isik osaleb, esindab ja nõustab teda Eesti Advokatuuri poolt määratud advokaat. Riigi õigusabi saamine ei vabasta muude menetluskulude kandmisest.
Lisaks isikule õigusabi andmiseks Eesti kohtute ja haldusorganite menetlustes on Eesti kodanikul ja Eestis elamisloa alusel viibival isikul õigus taotleda riigi õigusabi (sh tõlkeabi) ka tsiviilasja menetlemiseks teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, samuti pöördumiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Õigusriigis on isikutele oma õiguste ja huvide kaitsmiseks kehtestatud suur hulk reegleid ja norme. Sageli on aga nii, et ilma vastava valdkonna õigusteadmisteta jääb isik oma õiguste teostamisel hätta. Seetõttu on oluline, et igaühel oleks võimalus saada asjatundlikku ja usaldusväärset õigusnõuannet.
Majanduslikel põhjustel ei ole paljudel isikutel võimalik endale advokaati palgata. Selleks, et isiku õigused ja huvid ei jääks ainuüksi majanduslike piirangute tõttu kaitseta, on seadusega kehtestatud võimalus saada õigusabi riigi kulul.
Riigi õigusabi saamise tingimused sõltuvad sellest, milliseks menetluseks õigusabi vajatakse.
Teatud juhtudel on isikul õigus saada riigi õigusabi sõltumata oma majanduslikust seisundist (see tähendab, et isiku õigus riigi õigusabile ei olene sellest, kas isikul on majanduslikud võimalused endale ise advokaat palgata või mitte):
a) kui füüsiline isik (inimene) on kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses (see tähendab, et isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises), on isikul õigus määratud kaitsjale nii kohtueelses menetluses (eeluurimise ajal) kui kohtumenetluses;
b) kui füüsiline isik on menetlusalune isik väärteomenetluses (see tähendab, et riik taotleb isikule karistuse määramist väärteo toimepanemise eest), on isikul õigus kohtumenetluses määratud kaitsjale juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu võimeline ise ennast esindama;
c) kui teine riik nõuab füüsilise isiku loovutamist või väljaandmist, on isikul loovutamismenetluses ja väljaandmismenetluses õigus määratud kaitsjale alates enda kinnipidamisest.
Kõigis teistes menetlustes antakse isikule riigi õigusabi juhul, kui isik oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
Riigi õigusabi on teatud juhtudel õigustatud saama ka juriidilised isikud (ehk äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused). Nendeks juhtudeks on:
a) maksejõuetu mittetulundusühing või sihtasutus, mis on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja või sellega võrdsustatud, kes taotleb riigi õigusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või riigi õigusabi andmiseks esineb muu ülekaalukas avalik huvi paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks;
b) maksejõuetu juriidiline isik, kes on kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses.
Üldjuhul tuleb riigi õigusabi saamiseks esitada taotlus. Taotluse vorm on kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos. Vastavad vormid leiad ka antud kodulehelt "Dokumendid" lehelt.
Taotluse vormi täitmisel on oluline, et kui taotluse esitab füüsiline isik kaitsja määramiseks kriminaalmenetluses, ei pea ta täitma kogu vormi – sellisel juhul tuleb taotluses näidata vaid taotleja andmed ja keel, milles ta on võimeline advokaadiga suhtlema, ning viide kriminaalasjale.
Riigi õigusabi taotlus esitatakse üldjuhul kohtule. Konkreetne kohus, kellele taotlus esitada, määratakse järgmiselt:
a) Taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda.
b) Kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine.
c) Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kui riigi õigusabi taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib ta taotluse esitada ka maakohtule, kelle tööpiirkonnas ta viibib.
d) Kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda.
e) Kui isik taotleb riigi õigusabi teistmismenetluseks, otsustab temale riigi õigusabi osutamise Riigikohus.
f) Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena täitemenetluses esitatakse kohtule, kelle pädevuses oleks menetleda kaebust täitemenetlust läbi viiva kohtutäituri tegevuse peale.
Riigi õigusabi taotlus esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile juhul, kui isik on kahtlustatav kriminaalasjas, milles kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik.
Riigi õigusabi saamise taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles, kui õigusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis.
Riigi õigusabi saamise taotlusele lisab füüsilisest isikust taotleja enda allkirjastatud teatise oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Teatist oma majandusliku seisundi kohta ei pea lisama kriminaalmenetluses kahtlustatav, kes taotleb endale kaitsja määramist.
Isik, kelle elukoht ei ole Eestis, lisab taotlusele elukohariigi pädeva asutuse teatise tema ja tema perekonnaliikmete kolme viimase aasta sissetuleku kohta. Kui teatist ei ole taotlejast sõltumatutel põhjustel võimalik esitada, võib riigi õigusabi andmise otsustada ilma teatiseta.
Majandusliku seisundi teatise vorm on kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos.
Menetlustes, milles kaitsja osalemine on seaduse järgi kohustuslik, ei pea isik riigi õigusabi saamiseks midagi tegema – juhul kui isik ei ole sellisel juhul ise advokaati palganud, on menetlust läbiviiv ametnik kohustatud korraldama isikule advokaadi määramise ning isik ei pea selleks taotlust esitama. Olukorrad, milles kaitsja osalemine on kohustuslik, on järgmised:
a) kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt kogu menetlusest (see tähendab nii eeluurimise ajal kui kohtumenetluses) kohustuslik kui isik on pannud kuriteo toime alaealisena;
isik ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline ise end kaitsma või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud; isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse vangistuse; isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellel on kaitsja; isik on viibinud vahi all vähemalt kuus kuud; kriminaalasja menetletakse kiirmenetluses;
b) kriminaalasja menetluses alates kriminaaltoimiku tutvustamisest (see tähendab pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist);
c) kriminaalasja kohtumenetluses;
d) teisele riigile loovutamise või väljaandmise menetluses alates isiku kinnipidamisest;
e) väärteoasja kohtumenetluses juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama.
Riigi õigusabi andmist otsustav kohus või uurimisasutus või prokuratuur analüüsib kõigepealt seda, kas isikul on õigus riigi õigusabi taotleda. Juhtudel, mil riigi õigusabi andmine oleneb isiku majanduslikust seisundist, hinnatakse taotleja majanduslikku seisundit, sh tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.
1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi;
2) taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb;
3) taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel;
4) kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud;
5) asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene;
6) seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi;
7) vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi;
8) seda taotletakse kaubamärgi, patendi, kasuliku mudeli, tööstusnäidise või mikrolülituse topoloogia või muus vormis intellektuaalse omandi kaitsmiseks, välja arvatud autoriõiguse seadusest tulenevad õigused;
9) seda taotletakse asjas, milles taotlejal on ilmne ühine huvi isikuga, kellel ei ole õigust riigi õigusabi saada;
10) seda taotletakse taotlejale üleantud õiguse kaitsmiseks ja on alust arvata, et õigus on taotlejale üleantud riigi õigusabi saamiseks;
11) õigusteenuse osutamine on taotlejale tagatud õigusabikulude kindlustuslepingu või sundkindlustuse alusel;
12) taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.
Teistmismenetluseks ei anta riigi õigusabi ka juhul, kui riigi õigusabi taotluses ei ole märgitud teistmisaluseid või kui märgitud teistmisalustest nähtub, et taotlejal on ilmselt vähe võimalusi oma õigusi kaitsta, või kui teistmisavalduse esitamise tähtaeg on möödunud. Riigikohus ei pea riigi õigusabi andmata jätmist põhjendama.
Riigi õigusabi andmisest keeldumine vormistatakse kohtu määrusega. Riigi õigusabi andmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras.
Riigi õigusabi osutava advokaadi määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur. Üldjuhul ei ole isikul õigust valida, milline advokaat talle riigi õigusabi osutab. Siiski on isikul õigus taotleda riigi õigusabi konkreetselt advokaadi poolt, kui see advokaat on andnud nõusoleku riigi õigusabi osutamiseks. Sellisel juhul tuleb nõusoleku andnud advokaadi nimi märkida koheselt riigi õigusabi taotluses.
Kohtul, prokuratuuril või uurimisasutusel ei ole õigust leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises ega määrata riigi õigusabi osutavat advokaati.
Riigi õigusabi osutavale advokaadile maksab tasu riik Eesti Advokatuuri kaudu ning isik, kellele õigusabi osutatakse, ei pea advokaadile maksma. Advokaat ei või nõuda riigi õigusabi osutamise eest tasu isikult, kellele ta riigi õigusabi korras õigusteenust osutas.
Siiski tuleb arvestada, et riigi õigusabi ei ole alati tasuta. Nimelt võidakse riigi õigusabi andmine otsustada 3 erineval viisil:
Kui riigi õigusabi andmisel on otsustatud, et isik peab selle kulud osaliselt või täielikult hüvitama, võib kohus nõuda riigi õigusabi saajalt ettemaksu. Ettemaksu tasumata jätmise korral isikule riigi õigusabi ei anta.
See, kas ja millises ulatuses peab isik hüvitama riigi õigusabi tasu ja kulud, määratakse riigi õigusabi andmise määruses.
Kui riigi õigusabi on osutatud kahtlustatavale või süüdistatavale kriminaalasjas või menetlusalusele isikule väärteoasjas, on isikul kohustus hüvitada riigile määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud juhul, kui isik mõistetakse kuriteo või väärteo toimepanemises süüdi.
Kui isikule on pandud kohustus riigi õigusabi tasu ja kulud kas osaliselt või täielikult hüvitada, määrab kohus pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist kindlaks summa, mida isik peab riigi õigusabi eest tasuma, ja selle maksmise korra.
Riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel võib asuda isikule samas asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on nõus temale riigi õigusabi osutamise kohustuse üleandmisega. Seega, on võimalik advokaati vahetada õigusabi saaja, hetkel määratud esindaja ja uue (teise) advokaadi kokkuleppel. Kui kokkulepe kolme osapoole vahel on olemas, siis tuleb pöörduda advokaadi vahetamise taotlusega kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse poole.
Riigi õigusabi saajal on õigus taotleda uue riigi õigusabi osutaja määramist senise riigi õigusabi osutava advokaadi advokatuurist väljaarvamise või väljaheitmise või tema kutsetegevuse peatamise või advokaadi pikaajalise töövõimetuse või surma korral, samuti muul seaduses sätestatud juhul.
Samuti annab seadus aluse riigi õigusabi saajal taotleda kohtult advokaadi kõrvaldamist riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna.
Kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses teavitab menetleja kahtlustatavat või süüdistatavat viivitamata talle kaitsja määramisest ning edastab talle Eesti Advokatuuri poolt nimetatud riigi õigusabi osutava advokaadi kontaktandmed. Muudes menetlustes on advokaat kohustatud teavitama enda nimetamisest riigi õigusabi osutavaks advokaadiks.
Lisaks on võimalik saada selle kohta teavet esitades vastavasisuline päring riigi õigusabi infosüsteemile.
Riigi õigusabi korras võib isik valida endale esindaja, kui advokaat on nõus ülesande täitmiseks võtma. Kui isikul on advokaadi nõusolek temale antud asjas riigi õigusabi osutamise kohta ning isik soovib sellelt advokaadilt õigusteenust saada, tuleb lisada riigi õigusabi saamise taotlusele advokaadi nõusoleku kinnitus või esitada taotlus vastava advokaadibüroo kaudu. Muudel juhul ei ole isikul õigust valida esindajat ning advokaadi vahetamine on võimalik üksnes riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel.