Advokatuur esitab Justiitsministeeriumile ettepanekud riigi õigusabi süsteemi reformimiseks

Eesti Advokatuuri juhatus arutas eile riigi õigusabi süsteemi tulevikuga seotud küsimusi, mh koostöös rahvusvahelise audiitorbürooga Ernst & Young Baltics AS valminud riigi õigusabi süsteemi analüüsi tulemusi. Analüüs hõlmab lahendusi nii riigi õigusabi tellimuste jaotamise ja järelevalve, optimaalse regionaalse kaetuse, riigi õigusabi osutavate advokaadibüroode tugiteenuste taseme tõstmise, samuti kaitseadvokaatide piisava väljaõppe ning järelkasvu tagamise süsteemi väljaarendamiseks.

Advokatuuri juhatus näeb riigi õigusabi süsteemi kitsaskohtade analüüsimist ja võimalike lahenduste leidmist aastatel 2014-2015 oma peamise prioriteedina. „Riigi õigusabi süsteem on arenenud positiivses suunas aastast aastasse. Kui veel 7-8 aastat tagasi moodustasid valdava osa riigi õigusabi asjadest kriminaalasjad, siis täna on tsiviilasjade osakaal tõusnud veerandini (25%) kõigist asjadest. Oluliselt on vähenenud kriitika riigi õigusabi kvaliteedi ja piirkondliku kättesaadavuse osas ning lühikeses perspektiivis võib olukorda pidada rahuldavaks. Samas on kõigile selge, et riigi õigusabi süsteem vajab tähelepanu ja õigussüsteemi üldiste arengute taustal peab tegelema ka selle võimekuse tõstmisega. Eesti õiguskord ei saa funktsioneerida ainult tugeva kohtu, prokuratuuri ja politsei toel. Jõuametkondade tasakaalustamiseks peab demokraatlik õigusriik pidevalt püüdlema ka kaitsja institutsiooni säilitamise ja tugevdamise suunas,“ selgitas advokatuuri esimees Sten Luiga.

Advokatuuri ettepanekud näevad ette muude teenusevaldkondade kogemuste rakendamist õigusteenuste osutamise süsteemi reformimisel, eeskätt hankelepingute sõlmimist piirkondlike või üleriigiliste teenuste pakkumiseks. Samuti vajadusel eraldi sihtasutuse moodustamist riigi õigusabi korraldamiseks. Oluline on tähelepanu suunata nendele valdkondadele, mis abi saajate ja menetlejate hinnangul kõige prioriteetsemad on.

Valminud analüüs võtab arvesse ka riigi õigusabi kättesaadavuse ja kuluefektiivse toimimise arenguid. Kui Tallinnas, Tartus ja Pärnus on üldjoontes olukord hea ja küsimus on peamiselt ebapiisavas tasus, siis Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal napib kohapealseid teenuse osutajaid juba pikemat aega. „ Näiteks Narvas on ligi 60 000 elaniku kohta ainult 8 kohapealset advokaati ja seda ei saa kindlasti pidada normaalseks. Peame ühiselt pingutama, et õigusriik jõuaks iga Eesti elanikuni keelest ja asukohast sõltumata ning kavandama vajadusel erimeetmeid nõrgema kaetusega piirkondade katmiseks kas teistest piirkondades või soodustama arenguid kohapeal,” märkis Luiga.

Riigi õigusabi näol on tegemist majanduslikku kitsikusse sattunud isikutele vältimatu õigusteenuse osutamisega. Et isikute õigused ja huvid ei jääks kaitseta, on seadusega kehtestatud võimalus finantseerida osutatavat õigusabi kas täielikult või osaliselt riigi kulul. Seaduse kohaselt osutavad riigi õigusabi advokaadid. Õigusabi saajate kategooriad on määratud samuti seadusega ning abi saaja vastavuse üle nendele kategooriatele otsustavad menetlejad (kohtunik, prokurör, uurija). Riigi õigusabi osutaja  määrab advokatuur nende advokaatide hulgast, kes on ennast riigi õigusabi osutajaks registreerinud.

Eesti õigusteenuste turu kogumaksumusest moodustab riigi õigusabi korras osutatud teenus hinnanguliselt 5%. Aastal 2014 eraldas riik selle tegevuse finantseerimiseks ühtekokku 3,8 miljonit eurot. Riigi õigusabi  vajas ligi 14000 inimest, kellest umbes 14% vajas seda korduvalt. Peamiselt osutatakse riigi õigusabi kriminaalasjades, s.o ligi 75% kogumahust.

Lisainfo:

Kristel Voltenberg, kantsler
Eesti Advokatuur
Rävala pst 3, Tallinn
Tel: 662 0665
E-post: Kristel.Voltenberg@advokatuur.ee